Vale toitumise eest ära joosta ei saa. Istuvat eluviisi dieediga ei korva. Uus teadusuuring näitab, et toitumisest ja spordist tuleb mõelda teistmoodi. Asi pole ainult kalorite põletamises. Mõlemal alal on olulised õiged lähtekohad.
Tervislik toitumine ja sport teevad mõlemad meile head, nagu enamik inimesi ilmselt teab. Kuid ikkagi leidub palju neid, kes lähevad jõusaali üleliigseid pontšikuid „ära põletama“.
„Treeninguprogrammide kohta käivad sensatsioonimaigulised pealkirjad ja eksitavad reklaamid panevad kliente mõtlema, et nad võivad süüa mida tahavad, ning on käibele lasknud müüdi, kuidas spordiga saab halba toitumist korvata,“ kirjutasid uuringu autorid.
Tõe huvides tuleb mainida, et uuringu kohaselt väldib suur kehaline koormus lühikeses plaanis ülesöömisest põhjustatud kehakaalu tõusu. Probleem on sagedase ülesöömise mõju tervise muudele aspektidele, samuti tõsiasi, et alati pole võimalik suure koormusega kehalisi harjutusi teha.
Ajakirjas British Journal of Sports Medicine avaldatud värske uuringu tegijad otsustasid hinnata dieedi ja kehaliste harjutuste mõju eraldi ja koostoimes, vaadeldes südame-veresoonkonna haiguste ja vähi põhjustatud surmade arvu. Teadlased vaatasid üle rohkem kui 350 000 inimese andmed. Uuringus osalenute mediaanvanus oli 57 aastat ning uuringu alates olid nad heas tervislikus seisundis.
Milline nägi välja tervislik toitumine
Teadlased analüüsisid kõigi uuringuosaliste söögisedelit nende enda täidetud küsimustiku alusel. Kvaliteetse toitumise kriteeriumid olid järgmised: vähemalt neli ja pool tassi puu- ja köögivilju päevas, kaks või enam korda kalaroogasid nädalas, vähem kui kaks korda töödeldud lihast roogasid nädalas ning mitte enam kui viis korda punasest lihast roogasid nädalas.
„Need toiduainete rühmad valiti toitumise üldise kvaliteedi näitajateks, sest ülejäänud oluliste söögisedeli komponentide või toitainete gruppide, nagu täistera- ja piimatoodete tarbimist ei mõõdetud lähteandmete hindamisel,“ kommenteerisid uuringu autorid.
Küsimustiku põhjal hinnati ka füüsilise aktiivsuse taset. Uuringualustelt päriti, kui palju aega nad kulutavad kõndimisele, kui palju mõõduka koormusega kehalisele tegevusele (rahulik rattasõit, harjutused väikeste raskustega) ja kui palju suure koormusega kehalisele tegevusele, mis kestis korraga üle 10 minuti.
Väikseim risk on aktiivsetel hästi toituvatel inimestel
Teadlased leidsid, et kõrgeima aktiivsustasemega inimestel, kelle toitumine oli samuti kõrgeima kvaliteediga, vähenes üldine surmarisk 17%, südame-veresoonkonna haigustest põhjustatud surmarisk 19% ja vähist tingitud surmarisk 27% võrrelduna nendega, kelle toitumine oli madalaima kvaliteediga ja kelle kehaline aktiivsus madalaim. Huvitaval kombel ei muutnud kõrgeima kvaliteediga toitumine ilma kehalise tegevuseta ei üldist ega südame-veresoonkonna haigustest põhjustatud surmariski.
Uuringu juhtivautor dr Ding võttis tulemused kokku järgmiselt: „Füüsiline aktiivsus on oluline sõltumata toitumisest. Ning milline ka pole teie füüsiline aktiivsus, on toitumine ikka oluline.“
Ainult ühele asjale keskendumisest ei piisa
Uuring näitas, et kaitset pakub enam-vähem igasugune kehalise tegevuse tase. Samuti tuli välja, et tervislikumad söömisharjumused vähendavad ka surmariski. Kuid ainult ühe teguri optimeerimine ei too nii palju tulu kui mõlemaga korraga tegelemine.
Soovitus sportijatele: toituge teadlikult! Ärge mõelge toidust ainult kui kehalise tegevuse käigus põletatavatest kaloritest. Tehke oma söögisedelis väikesi muudatusi ja pidage neist pikka aega kinni. Äärmuslikud dieedid ja kiired lahendused teevad tavaliselt rohkem halba kui head, nii et mõistlik on neid vältida.
Soovitus dieedipidajatele: liigutage end! Ärge lootke oma tervist kaitstes ainult dieedile. Uuring näitab, et positiivset mõju avaldas isegi 10 kuni 75 minutit kehalist tegevust nädalas. Ärge alustage liiga kiiresti või liiga suurte raskustega, vastasel juhul võite end vigastada või läbi põleda. Leidke nauditav spordiala või liikumisviis ja muutke see oma elustiili osaks.
