Kui sa oled innukas jalgrattur, on tõenäoline, et varem või hiljem saad rattaga sõites vigastada. Enamiku vigastustest põhjustavad kukkumised, aga need pole ainus põhjus. Hiljutise uuringu kohaselt saavad rattasõiduga põhjustatud vigastuste korral kõige sagedamini kannatada ülajäsemed (st käsivars või labakäsi), alajäsemed (harilikult põlved), pea või kael, ülakeha või selg ja nägu.
Vaatame mõningaid selliseid rattasõiduvigastusi ja anname soovitusi, kuidas neid tohterdada ja/või vältida. Parim viis kukkumisest põhjustatud vigastuste vältimiseks on loomulikult ettevaatlik sõit. Kui sa juhtud raskelt kukkuma, pöördu kohe arsti poole. Isegi kui oled ainult pisut uimane ja luud-kondid tunduvad terved, võib sul olla põrutus. Sel juhul pead puhkama ja mõnda aega rattasõidust või isegi kõndimisest pausi pidama.
Kukkumine võib põhjustada ka lihasevenitusi. Venitused ei tundu tavaliselt tõsised olevat ja sul võib tekkida tahtmine kohe uuesti rattasadulasse ronida. Ära seda tee. Lase end enne füsioterapeudil üle vaadata.
Põlve-, pea- ja kaelavigastused võivad tihti olla tingitud rattasõiduga liialdamisest. Uuringute kohaselt põhjustavad liialdustest tingitud vigastused 50 kuni 60 protsenti kõigist rattasõiduvigastustest. See on muljetavaldav statistika, mis kehtib ühtmoodi nii lõbu- kui ka profiratturite kohta. Lõburatturid kannatavad seejuures kaela- ja õlavalu käes palju rohkem kui eliitratturid. See on peaaegu kindlasti tingitud ratta ebasobivusest, mistõttu kehaosade ei suuda pingutusega kohaneda.
Rattasõidus pingutamine taandub paljuski sellele, kui palju valu sa suudad kannatada. © Profimedia
Põlvevalu on kõige sagedasem liialdamisest tingitud vigastus, sellele järgneb seljavalu. Põlvevalu aitavad vältida tuharalihaseid ja nelipealihaseid tugevdavad harjutused. Need lihasrühmad teevad rattasõidu ajal kõige rohkem tööd. Ning kui põlvevalu põhjuseks on jalgratta ebasobivus, proovi muuta sadula kõrgust. Madalal asuv sadul võib suurendada jõude põlveliigesele, kus saavad kokku sinu põlvekedra tagakülg ja reieluu. Seetõttu soovitataksegi põlvevalu korral tihti sadulat kõrgemale tõsta.
Tundide kaupa juhtraua kohal küürutamine paneb su alaselja pinge alla eelkõige põhjusel, et see pole inimkeha loomulik asend. Ning kui sa juhtumisi veel arvutiekraani ees pikki tunde veedad, muutub probleem ainult hullemaks. Lisaks võib seljavalust põhjustatud ebamugavustunne sundida sind kehahoiakut muutma, mis tekitab kehale omakorda täiendavaid probleeme. Kõige selle tulemusena võid tunda valu puusas ning kui istmikunärv on kannatada saanud, võib valu peegelduda alaseljast tuharate ja reite kaudu põlvedesse ja varvastesse. Istmikunärv on väga valulik ja paraneb aeglaselt.
Kui sind vaevab alaseljavalu, siis puhka ning venita oma selga ja puusasid näiteks kangil rippudes. Kui mure ikkagi ei taandu, mine füsioterapeudi, osteopaadi või kiropraktiku jutule.
Edaspidiste seljavalude vältimiseks proovi oma jalgratta juhtrauda kõrgemale tõsta. Kui sa töötad laua taga istudes, püüa oma isteasendit parandada selga ja õlgu sirutades. Samuti võid alaselja nõgusa osa ja tooli seljatoe vahele paigutada mõne toe, kasvõi rullikeeratud käterätiku. Ülakeha tugevdamiseks võid ka iga päev toenglamangut (plankseisu) teha. Muuhulgas aitab see sul ka ratturina tugevamaks saada.
Kui need hädad sind kummitavad, kuid pole eriti tõsised, oleks siiski mõtteks pöörduda füsioterapeudi poole. Tema oskab anda nõu ja soovitada harjutusi, mille tegemine ei lase probleemidel süveneda. See muudab rattasõidu sulle palju nauditavamaks.
