Igas riigis on küllap hulgaliselt asfalteerimata teid, kus oleks mõnus ka maanteerattaga sõita. Paraku panevad need põntsu ratta traaversile, raputavad su veljed ja aju korralikult läbi ning tõusudel ja laskumistel on lihtne libisemisse sattuda. Nii et action-filmides nähtut ei maksa alati päris tõsiselt võtta ja sinu tavaline maanteeratas ei peagi kõigil maailma teedel vastu pidama. Tere tulemast kruusarataste maailma!
Oled neist kindlasti palju kuulnud, kuid esimesena tekib siiski küsimus, millega täpselt tegemist. Kõige lihtsamalt öeldes on kruusaratas kombinatsioon manteerattast (mis sobib asfaldile) ja krossijalgrattast (mis sobib pinnasteedele). Idee pärineb, nagu ikka, USA-st, kus maapiirkondades on tuhandete miilide kaupa kasutuseta seisvaid teid, mis on ette nähtud tuletõrjeautode juurdepääsuks asustamata metsaaladele. Maanteeratta jaoks on need liiga tehnilised, krossiratta jaoks jällegi liig kiired.
Roobasteed, külateed, kruusateed, killustikkattega teed, aga muidugi ka pinnatud ja asfalteeritud teed. See riist saab hakkama väga erinevatel pindadel, seejuures mugavuses kaotamata. Kruusaratta kohandamisvõimalused, mitmekülgsus ja vastupidavus teevad sellest suurepärase töölkäiguratta, reisiratta või seiklusratta, mis sobib suurepäraselt ka talvel treenimiseks ning saab kokkuvõttes hakkama igal teel ja rajal, kuhu peaksid kunagi sattuma. Ent kuidas eristada kruusarattaid tavalistest maanteeratastest, millest need on osaliselt välja arenenud?
GEOMEETRIA
Raamigeomeetria on mõnevõrra vabam kui võidusõidurattal. Kaelatoru on üldjuhul pikem ja kael laugema nurga all, et ratas oleks mugavamalt juhitav (vähem järsk kui võidusõiduratas ja pinnaskattel vähem reaktiivne kui „krossikas“). Keskjooks on harilikult pisut madalamal kui krossijalgrattal. Samuti on kruusaratastel pikem teljevahe, mis tagab stabiilsuse nii maanteel kui ka kruusal ja muudel katteta teedel sõites, ning muudab pikad distantsid lihtsamaks ja mugavamaks.
Kaldega ülatoru lihtsustab üleastumist ja eriti mahatulekut, kaelatoru on aga kõrgemal kui võidusõiduratastel ja krossiratastel tavaliselt, nii et sõiduasend on püstisem ja mugavam.
KETASPIDURID
Kõigil kruusaratastel on ketaspidurid. Ketaspidurid, eriti hüdraulilised, on suurema pidurdusjõuga ning lisavad pinnasteedel sõites kindlust ja vahelduvates tingimustes mugavust. Eriti vihmas ja poris on nende tõhusus ületamatu.
SUUREMAD REHVID
Pärast V-pidurite eemaldamist on lihtne mahutada kahvlile ja raamile ka suuremaid rehve. Suuremad rehvid pole mitte üksnes pehmetel ja konarlikel pindadel mugavamad, vaid parandavad ka haarduvust.
ROHKEM KINNITUSPUNKTE
Paljud tootjad valmistavad oma rattad täiendavate kinnituspunktidega, et saaks vajadusel lisada pakiraamid ja porilauad. See tähendab, et saad endale koostada täiusliku talve- või töölkäiguratta, või siis lisada pakiraamid ja võtta ette lühemat sorti reisi.
