Kui vaatasite seda vaatemängu, mis toimus Tour de France’i stardis Brestis, Loode-Prantsusmaal, köitis teie tähelepanu kindlasti ka värvikate meeskonnaautode hulk. Pole saladus, et need sõidukid on hädavajalikud iga meeskonna ja selle sõitjate probleemide lahendamiseks, mugavuse tagamiseks ning nad mängivad rolli isegi edu saavutamisel. Kuid millised on tegelikud nõudlikud ülesanded, millega autod, millest paljud on ŠKODA SUPERB iV mudelid, ja nende meeskonnad peavad tegelema u 11 000 kilomeetri pikkuse Touri läbimisel?
Alustame eespoolt. Peaaegu eranditult järgib peagruppi igal aastal kaks autot meeskonna kohta. Selgituseks – peagrupi järgimine polegi nii lihtne, kui see võib tunduda. Autojuhina ei pea sa mitte ainult silmi lahti hoidma teiste sõidukite, mootorrataste, pealtvaatajate ja muidugi ka jalgratturite lõputuna näiva tihedalt pakitud grupi jälgimiseks, vaid sinu positsioon selles hektilises koosluses allub rangele hierarhiale. Sinu meeskonna esisõitja paremusjärjestus määrab meeskonna auto positsiooni peagrupi piires ja ainus isik, kellel on volitused anda võistkonna autodele (ja mis tahes Touri autodele) õiguse selle raja ületamiseks, pole keegi muu kui tuuri juht Christian Prudhomme.
Meeskonnaautod on võistlejatele hädavajalikud. © Jerome Wassenaar
Pöördudes tagasi autojuhtide juurde, on valdav enamik neist endised rattasõidu professionaalid ja mõnikord isegi selle spordiala legendid nagu näiteks Stephen Roche. Mitte ainult sellepärast, et nad armastavad endiselt rattasõitu, vaid ka seetõttu, et nende hindamisoskus on hindamatu. Kuna nad on kogenud peagrupi atmosfääri ja rütmi vahetult, suudavad nad selle liikumisi ette näha ja sellest sujuvalt läbi liikuda, et jõuda hädasoleva sõitjani, sest selles võidu-kaotuse mängus tähendavad sekundid meeletult palju.
Meeskonna autojuhiks saamine on raske õppus – kuid seda õhutab armastus spordiala vastu ja see on täis põnevust. Veelgi enam, sellise suurusega võistlustel nagu Tour de France ei ole juht ainus autos viibiv inimene. Tavaliselt on selles kolm inimest: peatreener, teine treener ja mehaanik. Nad peavad kõik töötama ideaalses kooskõlas nii üksteisega kui ka oma sõidukiga, mis on selleks puhuks spetsiaalselt ette valmistatud.
Kõigil meeskonnaautodel on otseühendus võistluse juhi autoga.
Varustuse osas on tuuri meeskonnaauto ääreni täis pakitud. ŠKODA SUPERB iV mudelit on valitud meeskonnaautoks väga palju ja kui vaadata selle kompaktset konstruktsiooni, mitmekülgsust ja läbimõeldud varustust, pole ka selle põhjust raske ära arvata. Autos on aga ära kasutatud iga ruutsentimeeter nii sees kui ka väljas. Kahe meeskonnaauto katuseraamidel on tavaliselt kaheksa varujalgratast (igal sõitjal on neid kaks või kolm) ja mitu lisaratast. Meeskonnaautode pakiruumi, põrandale ja istmetele on tavaliselt laiali jagatud mehaaniku tööriistakast, umbes 50 täis joogipudelit, 40 energiageeli ja -batooni, üks kott varuriiete ja -jalatsitega igale sõitjale ning palju muud olulist. Lisaks on autol üks sisseehitatud ja kolm täiendavat raadiot, et meeskond saaks suhelda teiste autodega, võistluste korraldajatega või otse eespool mainitud juhi Hr Prudhomme’iga.
Igal aastal muutub Tour’i ettevalmistus meeskonnaautode tiimide jaoks rangemaks, kuid sõitjad saavad neid alati täielikult usaldada ja oma sooritusele keskenduda. Ning meie kogemuste põhjal, milleks on aastatepikkune meeskondade intervjueerimine ja jälgimine, ei muudaks nad seda maailma. Seega, kui näete neid telgitaguseid kangelasi teel oma lemmikratturite taga, andke neile au!
