Primož, kust sul üldse tuli mõte Moste hüdroelektrijaama tammist alla sõita?
See tamm asub mu kodust vaid viie minuti kaugusel. Olen seal palju kordi käinud, üle aia kiiganud ja mõelnud, kas see oleks teoreetiliselt võimalik. Himu üha kasvas ja kasvas, kuni lõpuks tegin oma mõtte teoks.
Kui kõrge see sein on? Kas kartsid ka.
Tamm on 60 meetrit kõrge. Muidugi, kui mõelda, siis on see hirmuäratav, aga tuleb hirm maha suruda, keskenduda ja endasse uskuda.
Kas kalkuleerisid kõik riskid läbi? Kui ohtlik see päriselt oli?
Tegemist oli kindlasti eluohtliku trikiga. Üks vääratus ja asi võinuks lõppeda halvasti. Taolises ettevõtmises tuleb 90% rõhku panna psühholoogilisele ettevalmistusele ning keskenduda aspektidele, mis on päriselt olulised. Tammi karedust ma eelnevalt kontrollida ei saanud, nii et polnud teada, kuidas haarduvus on. Vette jõudes oli lõppkiirus üle 100 km/h.
Kas kokkupõrge veepinnaga oli valus?
See vettemaandumine oli üks tugevamaid jõude, mida olen rattaga kunagi kogenud. Õnneks jõudis ratas esimesena veeni ja võttis suurema osa löögist enda peale. Ülejäänu jäi mulle, kuid siin tulid appi kaitsevahendid.
Oled sa kuulnud, et keegi teine oleks midagi sarnast üritanud?
Ma ei usu, et keegi on seni midagi samasugust teinud. Tihti kuulen inimesi arvamas, et see oli lihtne trikk, lihtsalt eriline. „Ah soo, või nii,“ mõtlen ma neil puhkudel endamisi. Võib ju öelda küll, et lihtne, aga mitte keegi pole kunagi midagi sarnast üritanud. Kui seal müüri peal seisad ja alla sügavikku vaatad, siis saad muidugi kohe aru, et nalja ei ole.
Oled sa ka hiljem midagi hullu teinud?
Mul on nii mitmeidki ideid, mis on tasapisi teoks saamas. Tahan teha veel ekstreemseid asju ja veel ainulaadseid projekte. Talvel üritasin saavutada tippkiirust lume peal. Kinnistel suusanõlvadel sain peaaegu kätte maagilise 100 km/h piiri. Seejärel tuli mõte katsetada Planica suusahüppemäge. Järgmisel hommikul pärast suusahüpete MMi vedasin oma ratta Planica suurde suusahüppetorni ja kihutasin sealt alla kiirusega 112 km/h.
Mis sinu elus pärast sensatsioonilist tammitrikki muutus?
Eriti midagi (naerab). See on üks asi mis jääb alatiseks minuga, kogu see trikk oli ikka hoopis teine tase. Aga ei tahaks sellesse ka liialt kinni jääda, ikkagi minevik juba. Üritan veel ja uusi hulle asju. See on see, mis mind käimas hoiab – elada siin ja praegu ning nautida iga ratta seljas veedetud hetke.
Kas rattasõit on nüüd su töö või teed seda endiselt vaid hobi korras?
Aastate jooksul on rattasõidust saanud elustiil, nii et see pole enam lihtsalt hobi. Ükskord jõuab kätte hetk, kus pead hakkama oma elus teisi asju rattasõidu järgi sättima. Töötad selle nimel, üritad paremaks saada ja otsid uusi radu.
Oskad ehk ka soovitada mõnd lähemas tulevikus toimuvat Sloveenia mägirattaüritust?
Kui tahad sõita häid radu, süüa parimat kohalikku toitu ja võtta mõne õlle ning pärast võistlust koos ratturitega mõnusat olemist nautida, siis kindlasti soovitaksin Trans Juliust, mis on neli päeva kestev enduro-üritus. Toimub 20.–23. juulini 2019. Rohkem infot on veebisaidil www.trans-julius.com.
